Puudutuse toetus

Nahk on me suurim organ, mille abil me ümbritsevast ruumist olulist infot vastu võtame: tajudes jahedat tuuleiili või väikest vihmasabinat, materjali koredust või lähedase pehmet kätt.

Siiski, üksasinus puudutus võib pakkuda nii lohutust, julgustust kui ka hoiatust. Puudutus on miski, mis kutsub kohale ja ei jää märkamata. Taaskord meenub, kui kord teatrikoolis üks õppejõud ütles, et kui soovid laval aja seisma panna, siis luba ühel tegelesel puudutada teist - sellest suuremat "sündmust" ei ole.

Puudutuse psühholoogilisest mõjust tuleb meil tulevikus pisut põhjalikumalt juttu, kuid oluline on ka teadvustada omaenda puudutust - mitte ainult välise keskkonnaga kontakti loomiseks, vaid ka iseendaga - näiteks kui kammid juukseid, kreemitad nägu, istud käsi põsakil või sügad otsaesist.

Teadveloleku praktikates kasutatakse tihti keha kui ankrut, mille abil tähelepanu paremini koondada - näiteks hingamise jälgimisel, keha skaneerimisel, liikumisel ja nii edasi. Märka oma keha aistinguid ning seda kuidas need toetavad tähelepanu hoidmist. Ent kui see siiski vahepeal hajub, too see uuesti pehmelt tagasi.

Üks väga hea harjutus selleks on viie sõrme hingamine. Ehk siis asetades oma parema käe nimetissõrm vasaku käe pöidla jalamile, luba sel sisse hingates liikuda mööda pöialt üles ning välja hingates üle pöidla tipu, liikuda teiselt poolt mööda pöialt alla. Taas sisse hingates lase nimetissõrmel libiseda nüüd mööda vasaku käe nimetissõrme üles ning välja hingates mööda teist külge alla. Ja nõnda edasi.

Vaata seda liikumist ning ole tähelepanelik nende samade aistingute suhtes - mis tunne see on, on Su käed karedad või sõrmed külmad. Mida veel märkad? Samas jälgi ka seda sama hingamise rahulikku voolamist. Kumb juhib - kas nimetissõrm hingamist, või hingamine sõrme liikumist?

Ja kui ühe käe sõrmed saavad otsa, võta ette oma teine käsi.

See praktika on väga hea ka lastele õpetamiseks - sobib näiteks ühiseks praktiseerimiseks enne und. Aeglustab ja rahustab nii meelt kui hingamist.