Puhkamise 7 liiki
Mõistmaks puhkamist ja seda, millisel kujul me seda vajame, tuleb teadvustada ka erinevaid puhkuse liike - tutvustan Sulle neist seitset.
Füüsiline puhkus
“Parem puhan’d loll kui tuupin’d tark.”
Nii ütles mulle mu ema, kui õhtuti kooli kontrolltöödeks õppisin. Tuleb tunnistada, tihti oli tal õigus, kuid oli ka hetki, mil oleksin siiski võinud peatüki lugeda lõpuni enne magamaminekut.
Meie keha vajab puhkust - peale pingutust peab järgnema lõdvestus, muidu lihased (ka tähelepanu, keskendumine, mälu) annavad märku ning väsivad pisima koormusegi korral kiiremini.
Seda füüsilist puhkust saab vastavalt vajadusele või soovile jagada kaheks: aktiivseks või passiivseks.
Passiivne puhkus on uni - olgu selleks täisväärtuslik magamine öösel, ka kerge uinak või lühiajaline tukastus keset päeva.
Aktiivne puhkus on samuti keha jõuvarusid taastav - selleks võib olla jalutuskäik või rahuliku muusika rütmis liikumine, aga ka jooga või hoopis massaaž.
Vaimne puhkus
Mis on see, millele enim päeva jooksul mõtled?
Meie vaimset ja kognitiivset ressurssi võivad enim kurnata korduvad muremõtted või -teemad ühe ja sama “pudrupoti” ümber. Võib-olla on Sul selleks mingisugune töö või kooliga seotud kohustus või ülesanne. Või on juba nädalaid vaevanud miski, mis puudutab sõlmituid kokkuleppeid või vastutusalasid? Selleks võivad olla hetkel ka päevakajalised uudised.
Mistahes see on, tunned ehk kohe selle ühe (või mitu) neist ära.
Selleks, et lubada endale vaimset puhkust, võid alustada sõna otseses mõttes pauside lubamisega enda päevas.
Selleks planeeri korduvaid, kasvõi paari minuti pikkuseid, hingetõmbepause konkreetsest tööülesandest. Ehk sobib Sulle paremini üks veerandtunnine jalutuskäik õues või meditatsioon, meeldiva raamatu või lugemise sirvimine 10 minutit või hoopis väike telefonikõne kellelegi kallile.
Vaimset puhkust annab ka kirjutamine - jagasime möödunud aastal 28. oktoobril nippi sellest, kuidas oma ärevuse maandamiseks mõtteid märkmikusse või paberile kirjutada. 📝Miks mitte ka öökapil paberi-pliiatsi hoida, kui muremõtted padja peale hiilivad.
Mäletad, jagasime ka P.A.U.S-i harjutust. 🤔 Leiad sellele siit nii kirja- kui videoformaadis
Sensoorne puhkus
Märka hetkeks oma tajumeeli: näiteks nägemist või kuulmist. Kõik need võtavad ümbritsevast ruumist vastu infot. Oleneb hetkest, võib see olla liigselt stimuleeriv ja seega tegelikult väsitav. Näiteks õhtuti hämaras toas telefonist uudiseid lugedes. Mitte ainult sisuline info, vaid ka selle sama seadme sinine ja erk valgus.
Samuti võivad meid liigselt väsitada mürafoonid - autod akna taga, konditsioneer või tiksuv kell. Mingil hetkel on helisid liiga palju ja tahaks lihtalt vaikust. Puhast vaikust.
Leia endale päeva jooksul hetki, mil saad erinevatele tajumeeltele puhkust anda - näiteks pikast arvutitööst puhkamiseks sulge silmad minutiks. Ära isegi loe midagi paberilt või ära vaata aknast välja. Võid kasutada mürasummutavaid kõrvaklappe, et olla mõned hetked vaikuses.
Katseta ja tunneta, mis muutus tekib?
Loominguline puhkus
Kui Sinu ülesannete või päevatöö hulka kuuluvad loomingulised väljakutsed, siis oled kindlasti puutunud kokku ka loomingulise väsimusega. No lihtsalt ei tule mitte ühtegi head ideed pähe!
Selleks ei pea sugugi olema paberitega kunstnik, et oma loovpotentsiaali rakendada. Küll aga peab selle energia eest hoolt kandma, et seda mitte väsitada.
Danny Penman, oma raamatus “Mindfulness for Creativity” räägib sellest, kuidas vastandtegevused pakuvad loovat puhkust. Näiteks kui suhtled päeva jooksul paljude inimestega, siis vastandtegevuseks võiks olla miski, mida teed üksi. Kui aga oled päev otsa siseruumides, leia vastandiks vabas õhus või suisa looduses viibimine. Kui istud palju, siis loo oma päevakavva võimalusi liikumiseks. Küllap mõistad juba seda mustrit siin, eksole.
Öeldakse, et rasketel aegadel me pöördume ikka kunsti poole - olgu selleks siis lemmikmuusikud, -kunstnikud ja -kirjanikud. Meenuta, kes on Sind ikka ja jälle oma loominguga inspireerinud ning luba endal taas see vaimustus ja imestus üles leida. Puhka lemmikute loomingus.
Emotsionaalne puhkus
Küllap oled kuulnud, et emotsioonide alla surumine pole just kõige tervislikum. Küllap on sellel tegevusel vähemalt kaks poolt - kas me veel ei oska (või pole harjunud) oma tundeid väljendada või ei tunne me piisavalt psühholoogilist turvatunnet, et neid näiteks teistega jagada mõnes keerulises olukorras. Nii ühel kui ka teisel põhjusel vajaks see siiski lahendamist.
Küll aga, kui liiga kaua enda sees mingeid tundmusi keerutada ja lennutada, siis võivad need ühel hetkel meid ära kurnata ning neist taastumine võib võtta pikalt aega.
Seepärast oleks hea harjutada emotsionaalset väljendusoskust iga päev.
Lisaks, leida endale keegi (selleks võib olla ka professionaal), kellega tunda end piisavalt turvaliselt, et oma hirme-rõõme-ebakindlusi-kurbusi jagada. Sellise vestluse alguses oleks muidugi mõistlik teiselt inimeselt küsida, kas ta on üldse valmis Sinu emotsioone vastu võtma. Teiseks väljendada, kas sellele olukorrale soovid vastuseks nõu ja abi või on vaja end lihtsalt välja elada või emotsionaalselt ventileerida (loe: *rantida*). See vabastab teise inimese kohustusest lahendust pakkuda, vaid lihtsalt olla kohal ja kuulata.
Sotsiaalne puhkus
Kas need inimesed, kellega igapäevaselt enim suhtled, on osa Sinu teadlikust valikust, või pigem on nii juhtunud? Kas nendega suhtlemine väestab Sind ja pakub tuge või hoopis väsitab ja kurnab? Kas tunned, et justkui “pead” koguaeg kõigi teiste jaoks olemas olema ja kiirelt vastama ning pidevalt teistele midagi pakkuma?
Kas tegelikult on Sinu tass tühi ja enda jaoks aega ei jäägi?
Kui tundsid end neis küsimustest ära, siis võib-olla on Sul väsimus sotsiaalsest suhtlusest ja ehk isegi mõnest konkreetsest suhtest.
Hea võimalus siinkohal on teha niiöelda audit, et milliseid suhteid (ja millist suhtlemisviisi) Sa täna oma ellu vajad. Võib-olla on toetav mõneks perioodiks vähendada kontaktide arv või suhtlemise ajalist tihedust.
Kui selle enda jaoks selgeks teed, siis on seda lihtsam väljapoole selgitada.
Samuti võid leida, et sooviksid kontakti leida kellegagi, kellega oled kas kaugeks jäänud, aga kellega koos viibimine või kunagised vestlused on Sind toetanud ja olnud väestavaks.
Spirituaalne puhkus
Kuuluvustunne - kui see sõna Malsow vajaduste püramiidist juba tuttav pole, siis meil siin varemgi mainitud Brene Brown räägib sellest põhivajadusest tihti.
Spirituaalne puhkus on kindlasti kõige laiem termin nendest puhkuseliikidest, sest hõlmab see justkui miskit, mis pole otseselt mõõdetav ega käegakatsutav.
Kui väsinud minu spirituaalne mina siis on?
Ent see on viis hoopiski luua ja ära tunda kõike seda, mil tunneme armastust ja kuuluvustunnet, aktsepteeritust ning seda, et meie olemisel on mingi suurem tähendus. Selleks, et seda kogeda, loo ise või võta osa millestki, mis on kõrgem kui Sina. Võib-olla selleks on läbi palve, meditatsiooni või ka Sinu kogukonna või hõimu panustada millessegi: heategevusse või kogukonna hüvesse. Isetult ja heasoovlikult.
