Eesmärkidest kavatsusteni
Kes meist ei oleks andnud uue aasta lubadusi ja jaanuari keskpaigas tõdenud, et see kaarik on kraavi sõitnud?
Mina olen seadnud eesmärke nii aastavahetusel, isikliku uue aasta alguses ehk sünnipäeval ja pühapäeva õhtul otsustanud, kuidas uuel nädalal käitun hoopis teisiti. Minu senised eesmärgid on seni olnud pigem kõlava nimetusega pealkirjad, millel puudub sisu.
Rõhk läheb raamatukaanele, aga süžee on puudulik.
Osaledes Meeleruumi taskuhäälingu salvestusel, kus Loore rääkis eesmärkide ja kavatsuse vahest, jäi mulle üksjagu materjali, mille üle seedida. Taipasin, et minule mõjub eesmärk välise ja väljast poolt tulevate impulssidena, aga kavatsus tuleb minu enda sisemisest soovist. Ma olen seadnud eesmärke ajakirja artikli peale, Instagramis kilomeetreid kaapides ja ausalt öeldes end teistega võrreldes ning tundes end alaväärsena või ebakindlalt. Emotsiooni pealt, et kui kõik teised teevad, siis äkki ma peaksin ja võiksin ka. Muidugi ootan kohest muutust ja tulemust ning kui juba esimesel nädalal midagi vussi läheb, siis loobun ärritunult.
Mõtiskledes veel, millised erinevused on eesmärkidel ja kavatsustel, siis eesmärgi puhul on minu jaoks läbiv joon, et peab.
Jooksma peab, kilosid peab vähendama ja raamatuid peab lugema ning kindlasti peab hakkama investeerima, sest kõik teised teevad. Ütlust “Eesmärk pühitseb abinõu” tean ma hästi ja olen isegi kasutanud. Kui eesmärk on üks kindel number, siis näiteks kaalulangetusel võivad mängu tulla tervisele ohtlikud kiirdieedid. Enese sundimine raamatut lugema, võtab ära lugemisrõõmu. Väsinuna jooksma minnes suureneb vigastuste oht. Investeerima hakatates, ilma kodutööd tegemata, võib eelarvesse suure augu lüüa.
Kuidas, siis eesmärkidega võrreldes kavatsused välja näevad? Kuidas oli mu enesetunne kavatsusi sõnastades?
Pärast Loore taskuhäälingu salvestust istusin iseendaga maha ja hakkasin muudkui pärima. Miks mu eesmärk on kohe pärast lume sulamist jooksma hakata? Miks mu eesmärgiks on just selline kaalunumber? Miks mu eesmärk on teatud toiduaine tarbimist piirata? Kõigi kolme küsimuse vastus oli tahe oma tervise eest hoolitseda. Jõudsin ka väikse reaalsuskontrollini. See kaalunumber, mida ma olen endale eesmärgiks seadnud, oli mu kaal keskkooli lõpetades. Ekhm! See oli 13 aastat tagasi… mul pole õrna aimugi, kas see on täna mulle enam tervislik ja mugav kaal.
Nüüd hakkasin edasi endalt uurima.
Mis tähendab minu jaoks hea tervis? Kuidas näeb välja? Kuidas ma end tervisliku ja tervena tunnen? Kas mõõdupuuks on teletorni tippu jooksmine või poekottidega viiendale korrusele jõudmine õhku ahmimata? Kas jooksmine on mulle sobivaim viis keha liigutamiseks või tunneksin ma rohkem rõõmu tantsimisest? Olin endaga aus ja tunnistasin, et teatud toiduainete keelamine tekitab minus stressi. Kas mind toetaks nende tarbimise vähendamine ning samaaegselt leida uusi vahvaid alternatiive toidulauale? Tuleb tõdeda, kui eesmärgil on ainult üks mõõdupuu - number, siis on keeruline märgata teisi võite, mis kaasnevad tervislike valikutega. Näiteks kvaliteetsem uni, korras seedimine, rahulikum meel, säravam nahk ja tugevam immuunsüsteem.
Järgmiseks tuli panna paika selge tegevuskava.
Millised on harjumused, mis mu tervist ei toeta ja kuidas ma saan neist loobuda? Milliseid uusi harjumusi on mul tarvis ja kuidas neid juurutada? Kas mu kavatsustes on midagi, mida saaksin kellegagi koos teha, et oleks toredam ja mittetegemise oht väiksem? Mida ma saan nimetada oma võitudeks, mida tähistada? Mis on mulle meelepärane preemia?
Kuulates Loore aastast, kui ta kavatsus oli vastu võtta kõiksugu pakkumisi, siis märkasin ühte isiklikku enesele teadvustamata kavatsust. Nimelt võtan ma iga aasta lõpus kokku, mis on need tegevused või sündmused, mida ma möödunud aastal esimest korda proovisin ja kogesin. On see siis langevarjuga hüpata, ise juhtida lapsepõlve lemmikautot Zaporožetsit, oma ettevõte asutada, taskuhäälingut salvestada, austrit süüa ja nii edasi. Tänu sellele kavatsusele olen varmam uusi asju proovima ja katsetama.
Kavatsusi seades oli mul tunne nagu reisi planeerides.
Võimalusi on nii palju ja saan täpselt endale meelepärase reisi kokku panna. Mõnele meeldib matkata, mõni armastab rannas lebada, mõni käib läbi kõik kirikud ja muuseumid, mõni liigub ühest kohvikust teise ja neil kõigil on täpselt neile endile rahuldust pakkuv reis. Ma usun, et nii on meie isiklike kavatsustegagi.
Sihtpunkt selge, sinna juurde plaan ja head kavatsused, aga tasub olla valmis, et esineda võib väiksemaid sekeldusi ja vahel natukene ära eksida. Õnneks on kavatsused selgelt kirja pandud ja saab endale meenutada, mis ja kuidas plaanis oli.
Lõpetuseks märkasin seda, et vahel eesmärki välja hõisates on olemas vihje kavatsusele teiste küsimises: “Kuidas sa seda kavatsed teha?” Järgmine kord olen sellise reaktsiooni eest tänulik ja loon eesmärgi asemele kavatsuse.
Meeleruumi taskuhäälingu osa "Kavatsustest" leiad siit.
Teksti autor: Teele Jänes